Select Page

… ehk õhtu, mis ajas segadusse ning üllatas suurepärase esinejaga!

Novembri lõpp tähistab Savijalakeste jaoks sünnipäeva ja parim viis seda tähistada, on suure lõimumispeoga, kus kollektiiviliikmed tervitavad kõiki uusi tantsuhuvilisi. Pidu kujunes üllatavalt … huvitavaks? Ei, mitte sedasorti ‘huvitav’, nagu siis kui pakutakse midagi veidrat süüa ning selle peale vastatakse formaalselt ‘tore, huvitav maitse’. Risti vastupidi. Väga tragi korraldusmeeskond, kes sai hakkama vapustava ja meeldejääva õhtuga kirjutab oma meenutusi.

14611105_10154328640294093_1057589080469019477_n

Proloog

Umbes kuu enne lõimumispeo toimumist teatati meile, noortele tantsupeolistele, et sel aastal on meie kord see vastutusrikas roll võtta ja üks suur lõimumine korraldada. Eks algul olid ikka segased tunded – keegi pole midagi nii suurt korraldanud, ja pealegi, meil on aega ainult ÜKS KUU. Kuna meie rühmas on nii staažikamaid olijaid kui ka täiesti uusi, siis moodustasime korraldustiimi esimestest, sest lõimumine ju peamiselt uutele suunatud ongi.

Jagasime sõbralikult ülesanded ära, kes mida tegema hakkab ja asjad hakkasid iseenesest kenasti liikuma ning lahenema. Lõimumispidu toimuski 26.novembril Tallinna Tehnikakõrgkooli aulas. Ja nagu Savijalakestele on kombeks üritused siduda stiili ning kostüümidega, siis ei saanud ka seekordne lõimumispidu erand olla. Teemaks olid pöörased ja nostalgilised 90-ndad ehk trennid, mis asjasid segadusse.

Ne-ne-oo-nene

Nagu seaduspäraselt tulidki kõik osalejad veidra stiiliajastuga kaasa ning kõik lõimujad tekitasid üheks õhtuks ühelt poolt koomilise ja teisalt kergelt ajuvaba atmosfääri, kus läikisid nailondressid, lehvisid vahvlilokid, tantsupõrandat murdsid platvormkingad ning krõpsuga tossud. Tõeliselt pöörane ja nostalgiline õhkkond. Iga kord, kui keegi peole sisenes, kajas saalist vastu tormiline naer – 90ndatel oleme kõik elanud, aga tundub nagu elulaad oleks teinud 100-aastase hüppe.

Saalis sillerdasid diskotuled, kõlaritest kostus nii tuntud poppi suure lombi tagant, kui õntsa-õntsatavaid lugusid kodumaistelt tegijatelt. Ja mõni kuulas enda lemmikuid kassett-pleieri pealt. Kui kõik olid kohal, algas ühistrenn, mille käigus seigeldi legendaarsete palade saatel 90ndate tantsuliigutuste maailmas. Ega neid ülearu palju polnud ning mulje oli, nagu osaleks Trafficu “Kesköödisko” muusikavideos, aga jalad sai soojaks ning vaimu valmis.

BINGO!

Ka sel aastal ei saanud me tantsubingota. Tundub, et tegemist on juba kohustuslikuks saanud mänguga ning kolmandat korda hoidis tiitlit meie oma Käthrine. Kolmekordne tšempion jõudis peo korraldamise ja vedamise kõrvalt tantsutada kõiki ning hoida silma peal kõigel.

Õhtu tõeline jackpot varjas end aga suure ekraani taga, mida ehtis stiilipeo tunnusgraafika. Üks hetk oli märgata ekraani tagant valgeid jalanõusid välkumas ning tundus, et midagi on laval toimumas. Ja kuidas veel! Õhtujuht keris pinge üles, ekraan hakkas kerkima ning meie ees oli tõeline 90ndate Eesti muusika ikoon. Kes meist ei teaks laulu “Põdrakasvataja”? Loomulikult, üks ja ainus PS Troika võttis kanda ülesande tantsutada Savijalakesi terve õhtu vältel. Bänd tõmas peo kohe algusest suurelt käima ning pidas vastu esimeste hommikutundideni, sest tantsupõrand oli kogu aeg paksult rahvast täis. Ka PS Troikale oli see tore ja meeldejääv nostalgialaks ning nende 360-kraadi-videot õhtust näeb PS Troika Facebooki lehel. Kindlasti minge vaatama. PS Troika on Savikalakestest võlutud. Samamoodi oleme ka meie bändist lummatud.

Finaal

Lõimumispeo ühest tipphetkeks on rebaste ristimine ning ametlik uute liikmete vastuvõtt kollektiivi täisõiguslikeks liikmeteks. Kõik Savijalakestes vähemalt ühe aasta tantsinud liikmed pidid veel viimased väljakutsed edukalt sooritama ning nende rebasepõli lõppes ühisvande, “Savikoja polka” ja kuulsa pastlalöögiga. Ja suur ports kuldse äärega ilusaid Savijalakeste märke leidsid taas tee inimeste südametesse (või vähemalt südame kohale).

Meie, peo korraldusmeeskond, jäime üritusega väga rahule, arvestades, et korraldasime esimest korda nii suurt üritust. Võime pika pai endale teha. Tundub, et ka üldsus jäi rahule. Sedakorda reisis meiega 90ndatesse üle 80 inimese – suur tänu kõigile savijalakestele!

– Agnes, teie 90ndate reisi korraldusmeeskonnast