2015. aasta Lihaselõdvestus toimus 28. veebruarist – 1.märtsini Sindis ning selle korraldas Rahvatantsuansambel Kajakas Pärnust. Vastukaaluks eelmisele Lihaselõdvestusele, kus Tarbatu pani tõsiselt proovile tantsijate füüsilise ja vaimse vormi, oli seekordseks teemaks Sanatoorium. Savijalakesed tänavad Kajakat toreda ürituse eest ning ootavad juba järgmist aastat, mil saab nautida Sõlekese korraldamist.
Meie lugude sarjas kirjutab Lihaselõdvestusest Aira, kes on aastaid tantsinud Savijalakeste ridades, kuid imekombel sattus ta alles nüüd esimest korda sellele toredale tantsuansamblite üritusele.
Kogu ürituse idee – rahvatantsijad, saame kokku ja teeme midagi lahedat, on väärt ettevõtmine, ilma, et keegi valjul häälel hüüaks: “Joondu, ära jää maha, kuula muusikat, pöiad sirgu … !” See on justkui tasakaaluks rutiinsetele treeningutele ja mitte nii rutiinsetele esinemistele, milleta ju ka ei saa.
Saadi kokku, võisteldi ja nauditi mängu ilu ,kel aga võistlusvaim pisut nõrgaks jäi, sai korraldajate poolt autasustatud (hea mõte!) ja lisaks tore ülesanne korraldada järgmise aasta lihaselõdvestus. Väga lahedad olid ansamblite etteasted teemal unetuse ravi. Sai nautida lustakaid esinemisi, kus inspiratsiooni oli saadud nii omaaegsetest maleva üritustest kui moodsast kunstist. Samuti oli vahva pävane mõõdukalt tegevusrohke vabaõhu võistlus. Tantsuõhtu oleks ehk veelgi hoogsamalt läinud kui mõned seltskonnatantsud paariliste vahetustega oleks kavas olnud.
Aga kokkuvõtteks , nagu ütles TÜ õppejõud Marju Lepajõe: “eesti rahvas jaguneb koorilauljateks ja rahvatantsijateks, viimaste kirjelduse juurde kuulub väsimatu optimism ja tantsulust.” Nõus sellega!
– Aira Saar